Ettevõtte ajalugu
Haigla järele tekkis suur vajadus 1958 aastal, sest aastatel 1957 ja 1958 möllas Eesti poliomüeliit ehk lastehalvatus, mis levis piisknakkuse- ja kontaktnakkuse teel ja tekitas pea- ja seljaaju hallaine kahjustusi. Tagajärjeks oli lihaste halvatus, mõnikord täielik, teinekord oli aga kahjustus ainult kerge. Enamasti jäid patsiendid siiski ratastooli. Spetsiaalse raviasutuse rajamise idee tuli Tartu Ülikooli professorilt Ernst Raudamilt. Lastehaigla asukohaks sai 1885 a ehitatud baltisakslaste villa. 23 detsember 1958 võeti haiglasse ravile esimesed väikesed patsiendid. Esialgu tegutseski haigla laste raviasutusena, kuid vajadus ravi järele täiskasvanute hulgas tingis täiskasvanute osakonna rajamise 1961 aastal. Peale lastehalvatuse likvideerimist, seati haiglale ülesandeks kesknärvisüsteemi ja spinaalse kahjustusega laste ja täiskasvanute rehabilitatsioon, mis on ka praegu haigla üheks peamiseks tegevuseks.
Haigla järele tekkis suur vajadus 1958 aastal, sest aastatel 1957 ja 1958 möllas Eesti poliomüeliit ehk lastehalvatus, mis levis piisknakkuse- ja kontaktnakkuse teel ja tekitas pea- ja seljaaju hallaine kahjustusi. Tagajärjeks oli lihaste halvatus, mõnikord täielik, teinekord oli aga kahjustus ainult kerge. Enamasti jäid patsiendid siiski ratastooli. Spetsiaalse raviasutuse rajamise idee tuli Tartu Ülikooli professorilt Ernst Raudamilt. Lastehaigla asukohaks sai 1885 a ehitatud baltisakslaste villa. 23 detsember 1958 võeti haiglasse ravile esimesed väikesed patsiendid. Esialgu tegutseski haigla laste raviasutusena, kuid vajadus ravi järele täiskasvanute hulgas tingis täiskasvanute osakonna rajamise 1961 aastal. Peale lastehalvatuse likvideerimist, seati haiglale ülesandeks kesknärvisüsteemi ja spinaalse kahjustusega laste ja täiskasvanute rehabilitatsioon, mis on ka praegu haigla üheks peamiseks tegevuseks.
Peamised ravi liigid algusaastatel olid peaaegu samad, mis praegu, ainult ravivahendid on tänapäeval muutnud palju kaasaegsemaks ja funktsionaalsemaks, kuid algus aegadel olid töötajad väga leidlikud kompenseerimaks vahendite puudujääki. Nii näiteks valmistati kohapeal ise zelatiinist jäsemekujulised toed – tuutorid ehk ortoosid - , millega patsiendis õppisid seisma ja kõndima. Nende eeskujul hakati hiljem ortoose valmistama Tartu Ortoosikeskuses.
Haiglal on nende 50 aasta jooksul olnud 5 erinevat nimetust:
Haapsalu Vabariiklik Lastesanatoorium 1958 – 1961
Haapsalu Neuroloogia ja Ortopeedia Haigla 1961 – 1983
Haapsalu Haigla 1983 – 1994
Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 1994 – mai 2003
Alates maist 2003 on haigla nimi SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus.
Alates 19.maist 2001 koliti uude majja, kus patsientidel on tunduvalt paremad tingimused, kui olid vanas majas. Voodikohti on uues haiglas 102 kohta, mis ¼ kogu Eesti statsionaarsetest voodikohtadest taastusravi alal. Palatid on enamasti 2- kohalised, neis kõigis dushinurk ja tualett, mis on kohandatud erivajadustega inimestel. Kogu maja on hästi läbitav ratastooliga patsiendile. Haigla koosneb kahest eraldi korpusest, mis on ühendatud galeriiga.

Uudised
Uudised
- 20.05.2013 - SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus juhatuse esimehena jätkab Priit Eelmäe
- 09.05.2013 - Täna jooksid Teatejooksul heategevuse nimel 9178 Eesti last 21 linnas
- 08.05.2013 - Alustati liikumispuudega inimesi abistava projektiga “Koos liikvele”
- 03.05.2013 - Liikumispuudega inimeste abistamise projekt "Koos liikvele"
- 4.04.2013 - 3. aprillil avas HNRK ligikaudu neli miljonit eurot maksma läinud juurde- ja ümberehituse
- 22.03.2013 – HNRK kutsub seljaajukahjustusega inimesi osalema rehabilitatsiooniprogrammis, mis on suunatud tööle saamisele ja töökoha säilitamisele! Täpsemaks infoks kliki siia.
- 28.02.2013 – Alates 01. märtsist 2013 kehtib uus tasuliste teenuste hinnakiri.
- 06.02.2013 – HNRK Abivahendikeskuse visiooni on asutud ellu viima
- Vanemad uudised
Vabad töökohad
Vabad töökohad





