Evald Okase Muuseumi näitus

Heaks traditsiooniks on saanud HNRK I korruse fuajees kunstinäituste korraldamine.
Sel korral on väljapaneku autoriks maalikunstnik Tiiu Pallo-Vaik.

Näitus „Maal“ jääb avatuks kevadeni.
Näituse korraldaja on Evald Okase Muuseum.

PRESSITEADE: Alates 1. oktoobrist juhib Haapsalu Neuroloogilist Rehabilitatsioonikeskust Kadri Englas

PRESSITEADE
24.08.2018

Alates 1. oktoobrist juhib Haapsalu Neuroloogilist Rehabilitatsioonikeskust Kadri Englas

Sihtasutuse Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogu valis oma 23.08.2018 toimunud koosolekul järgmiseks HNRK juhiks Kadri Englase, kes asub ametisse 1. oktoobril 2018. Nõukogu hindab kõrgelt Priit Eelmäe poolt HNRK juhina aastail 2008-2018 saavutatut. Nõukogu rahuldas Priit Eelmäe lahkumispalve seoses tema valimisega Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimeheks. Kadri Englase kasuks rääkis Haapsalu NRK toimimise sügav tunnetus, mis on kujunenud aastatepikkuse tööga HNRK füsioterapeudi, osakonnajuhataja ja arendus- ja kvaliteedijuhina. Kadri Englase visioon HNRK tulevikule on seniseid väärtuseid hoidev ning suunatud arengutele väga kõrge kvaliteediga taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks. Kadri Englas on siiani märkimisväärselt panustanud HNRK arengutesse, aidates nii visiooni kujundamisel kui toimivate praktiliste lahenduste leidmisel. “Ma tean, et HNRK-l on võimekus pakkuda maailmatasemel taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenust ning usun, et Eesti inimesed väärivad seda. Näen võimalusi, kuidas teenuse osutamist arendada tõenduspõhisemaks ja patsiendikesksemaks ning – teades seal töötavaid inimesi – ootan põnevusega, milliste lahendusteni koos jõuame,” ütleb Kadri Englas. HNRK uue juhi volitused kestavad aastani 2023.

Kadri Englas lõpetas Tartu Ülikooli füsioteraapia erialal 2007. aastal ning samas magistriõpingud 2009. aastal. Tema uuringud olid seotud imikute motoorse arengu hindamisega praktilises kliinilises olukorras. 2016. aastal omandas Kadri teadusmagistrikraadi füsioteraapias ja juhtimises Brightoni ülikoolis Suurbritannias, uurimisteemaks eesmärgipüstitamine rehabilitatsioonis ja füsioteraapias. Hetkel on Kadri Otago Ülikooli doktorant, tema uurimistöö keskpunktiks on traumaatilise ajukahjustuse järgse rehabilitatsiooni sekkumiste tõenduspõhisus.
Kadri Englas on olnud aastatel 2014 – 2017 Eesti Füsioterapeutide Liidu juhatuses ning aastatel 2016-2018 Maailma Füsioteraapia Konföderatsiooni Euroopa regiooni EU asjade töögrupi valitud liige.

Jaan Kõrgesaar, Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse nõukogu esimees
jaan.korgesaar@ut.ee
info@hnrk.ee

Kadri Englas
kadri.englas@hnrk.ee
+372 5333 7523
Kadri Englas on Eestis tagasi alates 17. septembrist 2018. aastal. Enne seda on eelistatud pöördumised e-posti teel. Ajavahe Eesti ja Uus-Meremaa vahel on 9 tundi.

PRESSITEADE: Homme 24. augustil kell 11.00 avab HNRK ainulaadse mängu- ja tegevuspargi

PRESSITEADE
23.08.2018

Homme 24. augustil kell 11.00 avab Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus ainulaadse mängu- ja tegevuspargi

Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus on rajanud Haapsalusse, Promenaadi äärde asukohaga Sadama 20 ainulaadse mängu- ja tegevuspargi aktiivseks vabaaja veetmiseks eelkõige ratastoolis inimestele ja tema pere liikmetele ning kaaslastele. Enamus pargis olevatest mänguseadmetest on sobilikud kasutamiseks kõigile, treeningrajad ning -seadmed on mõeldud aga peamiselt liikumispuudega (ratastoolis) kasutajatele. Lisaks pargis koosolemisele – mängimisele, liikumisele – on rajatis rakendatav treeninguteks ja teraapiaks, ratastoolioskuste õppimiseks, arendamiseks ja testimiseks, samuti lihasjõu ja koordinatsiooni arendamiseks. Pargis olev 150 m ratastoolirada ja 6 testimisala on loodud vastavalt Kanadas välja töötatud Wheelchair Skills Training Programmestandardile.
Park on avatud HNRK patsientidele ja kõigile, kes Haapsalus elavad või linna külastavad. „Loodame, et pargist saab populaarne aja veetmise ja treenimise koht, kus nii HNRK patsiendid kui ka kõik teised kasutajad üheskoos arendavaid tegevusi leiavad“, ütles HNRK juhatuse esimees Priit Eelmäe.

Rajatud pargi maksumuseks kujunes ligikaudu 200 000 eurot, millest üle poole tuli HNRK eelarvest ja ülejäänu jagunes erinevate heategevuslike projektide ja toetusprogrammide vahel. Ainulaadse pargi rajamist toetasid Heategevuslik Sinilillekampaania, Teatejooks, Haapsalu linn ja Sotsiaalministeerium.

Pargi ehitusprojektid on valminud koostöös Lootusprojekt OÜ ja A&T Elekter OÜ-ga ning ehitust teostas Inseneriteenused OÜ. Pargi väljaehitamine toimub etappide kaupa. II etapi tööde käigus on planeeritud suurendada eelkõige laste mänguala, samuti täiendada treening- ja puhkeala.

Lisainformatsioon:
Priit Eelmäe, juhatuse esimees
mob: +372 5393 2020
priit.eelmae@hnrk.ee
info@hnrk.ee

Tartu ülikooli kliinikumi juhiks saab Priit Eelmäe

Tartu ülikooli kliinikum
Pressiteade
25. juuli 2018

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu valis järgmiseks viieks aastaks kliinikumi uueks juhiks Priit Eelmäe, kes praegu töötab Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse SA juhatuse esimehena.

Kliinikumi nõukogu esimees Urmas Klaas ütles, et Eelmäe veenis nõukogu kõige enam, kuidas vastata kliinikumi ees seisvatele uutele väljakutsetele. “Priit Eelmäel on terviklik vaade, kuidas Tartu Ülikooli kliinikumi kui Eesti meditsiini lipulaeva edasi arendada ning kogemus Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse välja arendamisel,” ütles Urmas Klaas.

Priit Eelmäe on lõpetanud Tartu 5. keskkooli ja Tartu Ülikooli 1994. aastal liikumis- ja sporditeaduste erialal ning kaitsnud 1997. aastal samas teadusmagistri kraadi füsioteraapia valdkonnas. Eelmäe on töötanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppeprodekaani, Tartu Ülikooli füsioteraapia- ja terviseedenduse õppetooli lektori ning juhatajana, Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži Terviseedenduse – ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse taastusravi valdkonna juhina. 2008. aastast on Eelmäe SA Haapsalu Rehabilitatsioonikeskus juhatuse esimees ning arendanud välja Eesti meditsiinis olulise valdkonna. Eelmäe on olnud Eesti Haiglate Liidu liige ning Eesti Füsioterapeutide Liidu president.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu esimees Urmas Klaas avaldas nõukogu nimel tänu ja lugupidamist senisele kliinikumi juhatusele esimehele Urmas Siigurile. “Doktor Siigur on teinud 16 aasta vältel väljapaistvalt head tööd kliinikumi juhtimisel ja arendamisel maailmatasemel ülikoolihaiglaks.”

Järgmiseks kuulutab SA Tartu Ülikooli Kliinikum nõukogu välja konkursi juhatuse liikmete leidmiseks. Kliinikumi nõukogu viib juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete konkurssi läbi seoses senise juhatuse ametiaja lõppemisega 30. septembril 2018.

Blogi. Rehabilitatsioonist tõenduspõhiselt ja filosoofiliselt. Sissejuhatus, osa 1: Rehabilitatsioon on taastusravi on rehabilitatsioon.

Mis on rehabilitatsioon? Mis on taastusravi? Eestis on mingil põhjusel neil terminitel erinev tähendus. Vähemasti seaduse silmis ning seetõttu ka elukorralduses, ükskõik kas siis isiklikus või professionaalses plaanis.
Mujal ilmas – üldiselt – on tegu siiski sama asjaga, üldnimetusega ‘rehabilitation’, hõlmates tegevusi, mis on suunatud eriliste vajadustega inimeste toimetuleku toetamisele.

Ajakirja Clinical Rehabilitation toimetaja Derick T Wade kirjeldab rehabilitatsiooni kui erivajaduse ravi (inglise keeles: disability healthcare) ehk televise kogumit, mis “on orienteeritud patsiendi/kliendi iseseisva toimetuleku arendamisele, säilitamisele, taastamisele, toetamisele, et inimene saaks täita enda eakohaseid ühis-/kogukondlikke rolle ning viia ellu enda elu eesmärke” (Wade, 2015-2016)

Nii taastusravi kui rehabilitatsioon Eestis täidavad sama eesmärki. Seda, mille Derick Wade tabavalt kokku võttis. On tõsi, et taastusravi/rehabilitatsiooni sisu ja seetõttu ka korraldus ning hind sõltub suuresti patsiendi/kliendi seisundist, kuid vaatamata sellele on tegevuste üldine sit sama. Samuti on tõsi, et teatud toimetuleku raskuste sisu on suuresti sotsiaalne, mistõttu piiratud ressursside tingimustes võib tekkida kiusatus tervishoiuvaldkonna võimaluste säästmiseks ning sotsiaalhoolekande-, haridus- või mõne muu valdkonna võimaluste kulutamiseks. Küll aga tunduvad maailmakorralduslikud suunad minevat seda teed, et rehabilitatsioon peaks olema tervishoiu süsteemide täisväärtuslik ning, veelgi enam, prioritiseeritud osa.

WHO publitseeris 2017. aastal dokumendi “Rehabilitatsioon tervishoiusüsteemides” (inglise keeles “Rehabilitation in Health Systems”) ning seal soovitatut toetava keskpika eesmärkide ning nõuannete kogu “Rehabilitatsioon: kutse tegudele 2030” (inglise keeles: “Rehabilitation: a Call to Action 2030”).

WHO soovitused rehabilitatsiooni integreerimiseks tervishoiusüsteemidesse.

Viimase sisuks on kümme tegevust, millele rehabilitatsiooni edendajad pühenduvad:

1. Rehabilitatsiooni tugeva juhtimise ja poliitilise toetuse loomisele piirkondlikult, riiklikult ja rahvusvaheliselt.
2. Rehabilitatsiooni planeerimise ja elluviimise tugevdamisele piirkondlikult ja riiklikult.
3. Rehabilitatsiooni paremale integreerimisele tervishoiusüsteemidesse, et rahvastiku vajadusi tõhusalt toetada.
4. Rehabilitatsiooni liitmisele üldistesse tervishoiu baaskuludesse (universal health coverage).
5. Terviklike rehabilitatsiooni osutamise mudelite (üles)ehitamisele/loomisele, et toetada kvaliteetse teenuse (sh abivahendite) kasvavat kättesaadavust kogu rahvastikule.
6. Tugeva ja multidistsiplinaarse ning riigi konteksti sobiva rehabilitatsiooni tööjõu arendamisele ning rehabilitatsiooni põhimõtete levitamisele kogu tervishoiuvaldkonna hariduses.
7. Rehabilitatsiooni rahastamise suurendamisele läbi sobivate vahendite.
8. Rehabilitatsiooniga seotud teabe kogumisele, et arendada tervishoiu infosüsteeme ning neis olevaid rehabilitatsioonialaseid ja inimeste toimetulekuga seotud andmeid, kasutades Rahvusvahelist Funktsioneerimise Klassifikatsiooni (RFK).
9. Teadustöö võimekuse arendamisele ning rehabilitatsiooni tõenduspõhisuse laiendamisele.
10. Rehabilitatsioonialaste partnerluste ja võrgustike loomisele ja tugevdamisele, iseäranis madala-, keskmise- ning kõrge sissetulekuga riikide vahel.

Seega, kokkuvõtlikult, rehabilitatsioon on taastusravi on rehabilitatsioon – valdkond, millel on selge side tervishoiusüsteemiga ning selge sotsiaalne ja ühiskondlik väljund. Võimalik pikaajalisus (isegi lõpmatus) ning multidistsiplinaarse professionaalide meeskonna vajadusest tingitud ressursikulukus, samuti teadustöö – seetõttu ka tõenduspõhisuse koondamise – keerukus lisavad vaid kõnealusele valdkonnale vürtsi.

Sissejuhatavate tervitustega,
Kadri


1. Wade D. Rehabilitation – a new approach. Overview and part one: the problems. Clinical Rehabilitation 2015; 29(11): 1041-1050
2. Wade D. Rehabilitation – a new approach. Part two: the underlying theories. Clinical Rehabilitation 2015 29(12): 1145-1154
3. Wade D. Rehabilitation – a new approach. Part three: the implications of the theories. Clinical Rehabilitation 2016 30(1): 3-10
4. Wade D. Rehabilitation – a new approach. Part four: a new paradigm, and its implications. Clinical Rehabilitation 2016; 30(2): 109-1182

WHO kodulehekülg rehabilitatsioonist.

Rohkem kui 12 000 last jookseb heategevuse nimel

Homme, 10. mail toimub 25 Eesti linnas ja asulas heategevuslik Teatejooks, millest võtab osa rohkem kui 12 000 last. Teatejooksul osalemisega kutsuvad lapsed üles helistama annetustelefonile 900 7777 (kõne hind 7 eurot), millega toetatakse Haapsalusse ratastoolikasutajatele kohandatud mängu- ja treeningpargi rajamist. Eestis on liikumisvõime kaotanud lapsed saanud ravi Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses juba 60 aastat.

Tallinnas avab Teatejooksu president Kersti Kaljulaid, kelle sõnul kannab Teatejooks kahte olulist sõnumit. „Esiteks tuletab Teatejooks lastele ja noortele meelde, et liikumine, eriti veel ilusa ilmaga ja koos sõpradega on üks suur rõõmuallikas. Ning teiseks – teeme üheskoos rohkem head! Homme jookseme selleks, et kutsuda inimesi üles annetama liikumisvõime kaotanud laste heaks,“ ütles president Kaljulaid.

Teatejooksu ühe eestvedaja Erik Pallase sõnul ei osatud 2005. aastal esimest jooksuüritust korraldades oodata, et sellest kasvab Eesti suurim laste- ja noortespordiüritus. „Tuhandete Eesti laste ja nende õpetajate jaoks on Teatejooks saanud iga-aastaseks traditsiooniks, kus osaletakse rõõmuga üha uuesti ja uuesti. See on võimalus tunda rõõmu liikumisest ja teha oma jooksuga head,“ ütles Pallase.

Teatejooksu olulises osaks on soojendus, siin tulevad õpetajatele ja treeneritele appi sportlased. Tallinnas teeb Teatejooksul osalejatele soojendust Roman Fosti, Tartus Tiidrek Nurme ja Ibrahim Mukunga, Kohtla-Järvel Luna-Aleksandra Ladoga. Kokku toimub Teatejooks 25 Eesti linnas ja asulas. Tallinna jooksuüritusel esinevad ka „Eesti otsib superstaari“ finalistid.

Kokku osaleb sel aastal osaleb Teatejooksul üle 12 000 lapse. Tallinnas, Tartus ja Pärnus on jooksul üle tuhande osaleja, Viljandis, Kuressaares, Paides, Narvas, Kohtla-Järvel, Viimsis ja Keilas 600 või rohkem; Põlvas, Raplas ja Toilas üle 500, Rakveres ja Valgas üle 400; Haapsalus, Võrus, Jõgeval, Otepääl, Elvas, Sillamäel ja Peetris üle 300 ning Tõrvas, Kärdlas ja Arukülas üle 200 jooksja.

Kõigis linnades peetakse Teatejooksu viies vanusegrupis: 5., 6., 7., 8. ja 9. klassi noortele, igas meeskonnas on kaheksa liiget. Iga kool sai registreerida piiramatul arvul võistkondi, samuti võisid end kirja panna sõpruskondade või treeninggruppide võistkonnad. Teatejooksul võitjaid välja ei selgitata, oluline on osavõtt!

Haapsalusse rajatakse ratastooli kasutajatele kohandatud mängu- ja treeningpark

Teatejooksul osalevad tuhanded lapsed koos sportlaste ja “Eesti otsib superstaari” finalistidega kutsuvad üles annetama liikumisvõime kaotanud laste heaks. Tänavuse jooksu fookuses on Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juurde ratastoolikasutajatele kohandatud mängu- ja treeningpargi rajamine. Tegemist nii keskuse külastajatele kui ka Haapsalu linnale avatud mängupargiga. Lisaks saavad seda kasutada ka linna külastavad puhkajad.

Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses saab igal aastal ravi ligikaudu 3500 patsienti, kelle liikumisvõime on vähenenud või täielikult kadunud. Et arendada ravivõimalusi ja aidata nii väikestel kui ka täiskasvanud patsientidel uue olukorraga kohaneda ka väljaspool haigla- ja koduseinu, teeb keskus ettevalmistusi ratastoolikasutajatele mõeldud treening- ja mängupargi rajamiseks Haapsalu promenaadi äärde.

Rajatav park on mõeldud nii lastele kui ka täiskasvanud patsientidele ning sealsed teed, pinnas ja kasutatavad treeningseadmed on loodud võttes arvesse ratastoolikasutajate vajadusi. „Pargi rajamisega soovime leida lahenduse kolmele olulisele probleemile: luua puudega lastele ligipääsetavad mängimisvõimalused, tagada treeningvõimalused liikumispuudega täiskasvanutele ning tekitada ratastoolikasutajatele arendavad tasapinnad, mis oleks seotud ühtseks tervikuks mänguväljaku ja treeningseadmetega,“ ütles keskuse juhataja Priit Eelmäe.

Haapsalusse rajatava ratastoolikasutajatele kohandatud mängu- ja treeningpargi eeldatavaks maksumuseks kujuneb 200 000 eurot, millest on hetkeseisuga varasemate Teatejooksudega ning Sinilillekampaaniaga kogutud ligikaudu 57 000 eurot.

Iga täiskasvanu on oodatud annetama liikumisvõime kaotanud laste heaks, helistades heategevusnumbril 900 7777 (ühe kõne hind on 7 eurot). Head teha saab ka pangaülekandega heategevuskonto leiad veebilehelt www.teatejooks.ee

Teatejooksu korraldab MTÜ Tallinnmeeting, mis on ellu kutsutud spordiürituste ja võistluste korraldamiseks. Teatejooksu suurtoetaja on on Kalevi Mesikäpp, toetajad Kultuurkapital, Tallinna linn, Tartu linn, Rademar ja Eesti Kergejõustikuliit.

Lisainfo:
Erik Pallase
Teatejooksu eestvedaja
Tel: 50 21 766
www.teatejooks.ee

Krista Must
Pressiesindaja
Tel: 515 6364
E-post: krista.must@corpore.ee

Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juhina jätkab Priit Eelmäe

Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juhina jätkab Priit Eelmäe.
29. märtsil 2018. aastal otsustas haigla nõukogu, et Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse (HNRK) juhina jätkab Priit Eelmäe. Eelmäe on taastusravihaiglat juhtinud alates 2008. aasta kevadest. Möödunud kümme aastat on olnud nõukogu hinnangul igati edukad: haigla majanduslik seis on hea, töötajate hulk on kasvanud ning tulemusnäitajad paranenud. HNRK on läbinud mitmeid uuenduskuure ning seeläbi kujunenud väga kaasaegseks ning innovaatiliseks taastusravihaiglaks.

Maailmatasemel varustatusega taastusravihaigla olemasolu ning professionaalsete teenuste kättesaadavus ei ole iseenesest mõistetavad. Eelmäe juhtimisel on leitud mitmeid lisarahastus võimalusi – rahvusvahelistest arendusprojektidest kuni siseriiklike heategevuskampaaniateni – mis on Eesti inimeste jaoks loonud ainulaadsed võimalused taastusraviks ja rehabilitatsiooniks. Lisaks on tõhustatud organisatsiooni juhtimist: haigla lähtub alates 2011. aastast Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteedi EQUASS Assurance põhimõtetest, aastatega on liigutud selgelt interdistsiplinaarsema ja patsiendikesksema teenuse osutamise poole. Tegevuse edukuse kinnituseks on märtsi lõpus Eesti Vabariigi Valitsuse tehtud otsus lisada HNRK riiklikku haiglavõrku.

Lisaks juba saavutatule arutas nõukogu läbi ka Eelmäe poolt esitatud visiooni HNRK juhtimiseks ja arendamiseks aastatel 2018-2023. Haigla nõukogu esimehe emeriitprofessor Jaan Kõrgessaare sõnul on senini tehtu seadnud ootuste lati järgmisteks aastateks kõrgele, kuid nõukogu – ootamata suurt arenguhüpet – loodab, et dekaadiga kujunenud sisukas ja läbimõeldud töökultuur ning positiivne arenemisele suunatud atmosfäär jätkuvad ka Eelmäe uuel ametiajal. Üheks olulisimaks eesmärgiks nii nõukogu kui ametisse edasi määratud haiglajuhi hinnangul on parandada tõenduspõhiste taastusraviteenuste kättesaadavust ning terviklikkust kogu Eestis.

Priit Eelmäe alustas HNRK juhina 20. mail 2008. aastal. Enne HNRK-sse tulekut töötas Eelmäe aastatel 1997-2008 Tartu Ülikoolis füsioteraapia õppekava programmijuhina ja lektorina ning aastatel 1998-2004 kehakultuuriteaduskonna õppeprodekaanina. Kogu oma karjääri jooksul on Eelmäe pidanud oluliseks Eesti taastusravi ja rehabilitatsiooni valdkonna arendamist tuginedes parimale olemasolevale teadmisele ning uuenduslikule mõtteviisile. Lisaks igapäevasele haigla juhtimisele on Priit Eelmäe olnud aktiivne teadus- ja arendusprojektide elluviija. Ta on juhendanud 16 magistritööd ja avaldanud 73 teaduspublikatsiooni, neist 16 viimasel viiel aastal.

Lisainformatsioon:
Jaan Kõrgesaar, Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse nõukogu esimees
e-post: jaan.korgesaar@ut.ee, info@hnrk.ee

Kuidas saada ravile

Loe täpsemalt, kuidas saada statsionaarsele, ambulatoorsele või tasulisele taastusravile HNRK-s.

60-aastased kogemused, tänapäevased teadmised, hästi hoitud oskused.