Juhi mõte: Anname elujõu tagasi!
On teistmoodi aeg. Maailm väriseb. Inimesed sellega koos. Ootused inimestele, kodanikele, justkui kasvavad, aga inimeste vastupidavus on otsakorral. Ükskõik, kellega räägid, kes kuskil peab vastutama mingi teenuse toimimise eest, ütleb esimese asjana, murekorts otsmikul, et mure töötajate pärast tahab ajada hulluks. Esiteks, neid ei ole – leidmine on peaaegu võimatu missioon, mida kaugemal tõmbekeskusest oled, seda oimetum oled. Teiseks, kes on, tahavad töötada paindlikumalt, vähem, siis-ja-nii-kuidas-endal-on-parem. Kolmandaks, kõige ideaalsemad töökohad, on suuremate keskuste lähistel – kiviviske kaugusel meelelahutusest ja mitmekesisusest. Sest me kõik elame ju sel ühel korral. See on tõsi. Aga on ka „aga“: maailma parimat elu saab elada, kui taustsüsteem on stabiilne, kui baasvajaduste täitmiseks on võimalused olemas, kui maailm ei värise.
Ka HNRK peab selles praeguses reaalsuses toimetama: leidma tasakaalu erinevate – vastandlike – nõudmiste vahel. Eelmisest aastast märkimisväärse osa pühendasime HNRK kui tööandja kuvandi lahti võtmisele ja kokku panemisele. Koos inimestega väljastpoolt organisatsiooni, et enda uskumused ja harjumused ei saaks liigselt mõjusaks. Jõudsime koostöös tõdemuseni, et HNRK on kui pärl – väike aga väärtuslik. HNRK põhitegevus – taastusravi ja rehabilitatsioon – on tähenduslik ja oluline osa tervishoiusüsteemist, kuid alamärgatud ja -hinnatud, ei tundu huvitav. Tegelikkuses, nendele, kes tahavad panustada inimeste elude päästmisele pikas perspektiivis, on see ideaalne valdkond. See on ainulaadne võimalus aidata luua elujõudu. Ühele tervishoiuteenusele pühendumine sellises rahastusmudelis nagu Eestis hetkel taastusravi tarbeks on, on keeruline. Eriti kui rahastaja soov on vähema raha eest saada rohkem ja töötajate ootus on kõrgema palga eest teha vähem ning patsiendid loodavad teenuse paindlikule kättesaadavusele ning kvaliteetsele sisule. Läbimõeldud tööprotsessid, mõistliku tasakaalu leidmine vajaliku ja võimaliku vahel, toetav ja sõbralik organisatsioonikultuur on need, mis selles olukorras aitavad. Samuti innovaatiline mõtlemine ja püüd muudatuste osas läbi rääkida. Ja siis muidugi Haapsalu – ideaalseim paik neurorehabilitatsioonikeskusele – siin on õhku, avarust, valgust. Lootust ja helgust. On tõenduspõhine, et keskkond mõjutab ravitulemusi, mitte ainult taastusravis, ka laiemalt. Elukeskkonnana see hetkel liiga meelitavalt ei mõju – tundub kauge, vaikne, igav. Seda teenimatult. Meie, kes me kaugemalt ja lähemalt siia oleme tulnud ja jäänud, näeme siinset eluolu sootuks teisiti – Haapsalus on aega elada. Elu sisu – nagu igal pool mujalgi – on ka elaja enda mõjutada. Suhtumine loeb palju. Neid mõtteid eelmisel aastal lammutades ja luues jõudsime enda organisatsioonitunnetuses uuele tasemele: me ei muutnud oma missiooni – olemasolemise eesmärki – ega visiooni – suurt unistust tulevikuks, samuti mitte põhiväärtuseid – meie tegevuse moraalseid suunanäitajaid. Meie sisu on väärtuslik. Aga me otsustasime värskendada HNRK brändi nägu – valisime uue logo – ning võtta kasutusele meie põhiolemust hästi iseloomustava hüüdlause – anname elujõu tagasi! Lisaks leppisime kokku, et kogu maailm saab meist teada – lõime plaani kuidas see juhtub.
Töötamine HNRKs ei ole kerge, aga see on tähenduslik ja iga ihurakuni puudutav. See kindlasti muudab HNRKst abi saavate inimeste elusid. Aga ka nende elusid, kes on otsustanud meie juurde tööle tulla ja siia jääda.