Kõnnilabor

HNRK Kliiniline liikumis- ja kõnnianalüüsi labor (lühidalt kõnnilabor) avati 29.oktoobril 2009. aastal.

Kõnnilabori arendamise peamiseks eesmärgiks on toetada tõenduspõhise taastusravi arengut ning muuta inimese kõndimisega seotud kliiniliste otsuste kvaliteeti. Vähemtähtis ei ole ka võimalus hinnata erinevate sekkumiste vajadust ning efektiivsust.

Kliinilise liikumis- ja kõnnianalüüsi labori tegevus ei ole orienteeritud teadustööle, kuid kliinilise töö käigus kogutud andmete olemasolu loob võimaluse ka uurimuslikuks tegevuseks.

HNRK kõnnilabor on sisustatud Viconi liikumis- ja kõnnianalüüsi tehnikaga: 8 MX T-series infrapunakaamerat, 2 videokaamerat (üks salvestamaks inimese liikumist eest-, teine külgvaates). Lisaks 2 AMTI jõuplatvormi. Labori tehniliste lahenduste kasutamine põhineb Viconi tarkvaral: programmid Vicon Nexus, Vicon Polygon jt., mis on loodud andmete salvestamiseks, töötlemiseks ja esitamiseks.

Kuna kõnnilabor on osa HNRK kliinilisest keskkonnast, siis on laboriruumides ka füsioteraapia läbiviimist hõlbustavad vahendid: 2 keharaskuse vähendamise süsteemi Guldmann, istumistasakaalu ja kehatüvetreeningvahend Panasonic JOBA Core Trainer ning põranda tasapinda ehitatud eritellimusel valmistatud liikumisrada. Ruumis on võimalus suurema vaevata kaaluda ratastoolis olevaid inimesi.

HNRK kõnnilaboris tegutseb 2 füsioterapeuti, IT-spetsialistid, taastusarstid. Kõnnilabor kuulub Põhjamaade Vicon’i kasutajate gruppi (Nordic Vicon Users Group – NVUG) ning teeb koostööd mitmete välismaiste laborite ja spetsialistidega.

HNRK Kliinilise liikumis- ja kõnnianalüüsi laborit tutvustav video ERR projektis „Puutepunkt“ (3.10.2010)

MIS ON KÕNNIANALÜÜS?

Kõnnianalüüs jaguneb kolmeks olulisemaks osaks: patsiendi ettevalmistus, andmete/kõndimise salvestamine ning salvestatud andmete analüüs ja esitamine.

Patsiendi ettevalmistusel:

  • sooritatakse antropomeetrilised mõõtmised (mõõdetakse jalgade pikkus ning teised kõnnianalüüsi kontekstis anatoomiliselt olulised piirkonnad, näiteks põlve- ja hüppeliigeste läbimõõt jne)
  • viiakse läbi kliiniline hindamine füsioterapeudi poolt (hinnatakse inimese liigesliikuvust, lihasjõudu, lihastoonust, tasakaalu jne)
  • paigutatakse inimese kehale infrapunakiirgusel reflekteeruvad markerid

Andmete salvestamisel:

  • palutakse inimesel kõndida nii nagu ta seda tavapäraselt teeb
  • kõndimine salvestatakse vastava tarkvaraga
  • inimesest tehakse fotod

Patsiendi ettevalmistuseks ja andmete salvestamiseks kulub ca 1,5 – 2,5 tundi.

Salvestatud andmete analüüs on põhjalik ja aeganõudev protsess.

Analüüsi tulemus edastatakse uuritud inimesele või uuringu tellinud asutusele/spetsialistile kokkulepitud vormis, kokkulepitud aja jooksul. Andmete analüüsimisel kasutatakse kliiniliste mõõtmiste tulemusi, kõnni vaatlemisel nähtut, salvestamisel saadud andmeid jne.

3D kõnnianalüüsi peamiseks eripäraks on võimalus visualiseerida uuritava liikumist olulisel määral täpsemalt kui vaatlusel põhinev kõndimise hindamine võimaldab, mistõttu on kõnnianalüüsi tulemuste põhjal luua lisaväärtus erinevate kliiniliste otsuste tegemisel.

Täpsemalt visualiseeritavad ja hinnatavad parameetrid on järgmised:

  • Ajalis-ruumilised näitajad – kõnni kiirus, sammu pikkus, laius jne
  • Kinemaatilised näitajad – liigesliikuvust iseloomustav info kogu kõnnitsükli vältel
  •  Kineetilised näitajad – liigest liigutavate jõumomentide ning võimsusega seonduv info
  • Lihasaktiivsust iseloomustavad näitajad
Kõnnianalüüsi läbiviimisel ja saadud tulemuste salvestamisel—töötlemisel-tõlgendamisel on olulisim roll inimestel, kes protsessis osalevad.

Kogu analüüsi õnnestumise aluseks on korrektsete mõõtmiste läbiviimine ning markerite täpne paigutus. Seetõttu on HNRK kõnnilaboris tähtsal kohal töötajate õppimis- ja koolitusprotsess ning asjatundliku personali arenemiseks võimaluste leidmine.

Kõnnianalüüsi läbiviimisel on oluline teada, mida tahetakse analüüsiga teada saada.

KUIDAS KÕNNIANALÜÜSILE SAADA?

Kõnnianalüüsile saamiseks on vajalik kontakteeruda HNRK kõnnilaboriga: saata kirjeldus uuritavast inimesest, tema peamistest tervislikest ning liikumisprobleemidest. Vajalik on sõnastada küsimus kõnnianalüüsiks.

Hetkel ei ole kõnnianalüüs riiklikult finantseeritud, mistõttu on vajalik uuritava omaosalus või toetajate olemasolu.

KONTAKT:

Kõnnianalüüsile registreerumiseks palun võtke ühendust HNRK registratuuriga tel. +372 47 25 404.

KÕNNIANALÜÜS EI SOBI

Kõnnianalüüsi ei saa teha inimestele, kes:

  • Ei kõnni
  • On ülekaalulised, kuna rohke naha aluskohe liikumine tekitab möödapääsmatu mõõtmisvea liigesliikuvuse uurimiseks
  • Kasutavad liikumiseks järgmisi abivahendeid: kõrge rulaator, madal rulaator, tugiraam jne.
  • Kiirelt (kiiremini kui 30 min) väga väsivad ning peavad puhkamiseks pikali viskama
  • On psüühiliselt ebastabiilsed
  • Vaimselt alaarenenud ning seetõttu ei mõista temaga tehtavat

Maailmapraktikas tehakse suurem enamus kõnnianalüüsidest lastega, eriti tserebraalparalüüsiga lastega, langetamaks otsuseid erinevate ortopeediliste operatiivsete sekkumiste vajaduse määramiseks, ortooside kasutamise põhjendamiseks jne. Aina rohkem leitakse kõnnianalüüsile rakendust ka täiskasvanute ravis: näiteks osalise seljaajukahjustuse, insuldi, põlve- ja puusaproteesidega inimeste kõnniprobleemide lahendamisel. Kõige sagedamini kasutavad kõnnianalüüside tulemusi ortopeedilised kirurgid, et langetada põhjendatud otsuseid koostöös taastusarstide, ortoosimeistrite, füsioterapeutide, biotehnika inseneride jt spetsialistidega.

Kuidas saada ravile

Loe täpsemalt, kuidas saada statsionaarsele, ambulatoorsele või tasulisele taastusravile HNRK-s.

60-aastased kogemused, tänapäevased teadmised, hästi hoitud oskused.